Eelmise aasta lõpus levis kulutulena meedias arvamused, et detsembrikuu töötasu tuleks välja maksta jooksvalt sama kuu raames, kuna siis on võimalik võita tulumaksumäära muutumisest (20%-lt 22%-le). Tõesti, töötajatele jäi kätte 2% rohkem raha kui väljamakse oleks tehtud jaanuaris (eeldades, et maksuvaba tulu arvestusega probleeme ei teki või aastatulu ületab 25,200 euro piirmäära nagunii), siin millegi üle vaielda ei olegi võimalik.
Kui tööandja ja töötajate vahel toimus reaalne arutelu sellel teemal ja töötajad olid piisavalt pikalt teavitatud või said lausa valida, kas väljamakse tehakse detsembris või jaanuaris, siis eelduslikult ei olegi põhjust nurisemiseks.
Toon siinkohal välja mõningad probleemid, mis võisid jääda kahe silma vahele:
- Maksuvaba tulu arvestus – maksustamisperioodis suurenes tulu, mis omakorda vähendab maksuvaba tulu arvestust, võib tekitada juurde teoreetiliselt täiendatavat tulumaksukohustust kevadel 2025. Siinkohal on tegemist eelduslikult palgaarvestajate jaoks kõige suurema probleemiga, kuna vahemikus 14,400 kuni 25,200 eurot aastas vahemikus tuleb töötasude arvestust väga täpselt teha.
- II pensionisamba sissemaksed – töötajatel oli võimalik tulumaksuvabalt suurendada II pensionisamba sissemaksete summat alates 2025 2%-lt vastavalt 4%-le või 6%-le. Seega täiendava sissemakse tegemine II pensionisambasse jäi kahjuks vähemalt jaanuaris laekuva töötasu osas ära. Kui 4% sissemakse osas ei ole sisulist vahet, siis töötajad, kes määrasid oma uueks sissemakseks 6%, siis nemad võiksid pahased olla küll.
- III pensionisamba sissemaksed – kuna maksustamisperioodis laekuv summa aastal 2025 vähenes detsembris 2024 väljamakstud töötasu osas, siis vähenes ka maksuvabastus III samba sissemaksete kogusummana (loomulikult töötajad, kes teenivad rohkem kui 40,000 eurot aastas ilma jaanuaris laekuva summata, siis nende jaoks ei muutunud midagi). Seega kui töötajal oli III samba sissemaksed väga täpselt välja arvutatud, siis tuleb nüüd arvestada, et eelduslikult võib III sambasse tulumaksutagastusega sissemaksete summa väheneda.
- Vanemahüvitise referentsperiood* – referentsperioodi arvestatakse 12-kuulise ajavahemiku eest, mis algab 21 kuud ja lõpeb 9 kuud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega või lapse sündi – teisisõnu raseduse algusele eelnevad 12 täiskuud. Sel ajal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel arvutatakse hüvitise kuumäär. Seega kui referentsperiood jääb täielikult aastasse 2025, siis sellisel juhul on automaatselt vanemahüvitise arvestatav suurus väiksem. Samas kui referentsperioodi lõppeb detsembris 2024 (12 kuuline vahemik), siis ilmselgelt on vanemahüvitis suurem.
Seega tööandjad, kes soovisid oma töötajaid premeerida esmapilgul maksusoodustusega, võivad saada vastu nurinat töötajatelt, kes hakkavad süvitsi uurima, millest nad ilma on jäänud või kuidas see mõjutab nende elu tulevikus.
Samad küsimused tekivad ka selle aasta lõpus kui aastast 2026 kohaldub julgeolekumaks 2% esimeselt teenitud eurolt. Suureks muutujaks on kindlasti on aastast 2026 üldine tulumaksuvaba tulu 700 eurot kuus kõigile olenemata sissetulekust (mis soosib kindlasti palga maksmist vähemalt töötajate osas, kes teenivad rohkem kui 25,200 eurot aastas).
Kas detsembris 2025 tekib tööandjatel samasugune kiusatus töötasud varem välja maksta, seda näitab ainult aeg, peaasjalikult on selle küsimuse ees tööandjad ja töötajad, kelle kogutulu on väiksem kui 25,200 eurot aastas ja kes kasutavad maksuvaba tulu maksimaalses määras.
