Kui ainult mõni nädal tagasi tuletas Õiguskantsler meile meelde, et MTA-l puudub seaduslik alus maksumenetluse väliselt maksumaksjate käest dokumente ja väljavõtteid küsida, siis juba täna ilmus err.ee portaalis provokatiivne pealkiri MTA uue idee osas “Maksuamet tahaks pankadelt infot ettevõtete kontolt läbi käinud raha kohta”. Eelduslikult pole suurem saladus, et MTA (ja teiste riikide maksuametite) suurim soov oleks saada ligipääs äriühingute pangakontodele, küll riigi poolt vaadatuna õilsatel eesmärkidel, et vähendada maksumaksja halduskoormust.
Ligipääsu omades võiks MTA maksumaksjate eest kõik deklaratsioonid alates TSD-st kuni KMD-ni ise ära täita ja üle jääks ainult pärast kontrollida õigust. Küsimus muidugi omaette on, kas ükski ettevõtja siseriiklikult tahaks anda oma pangakontodele MTA-le vaba ligipääsu.
Kokkuvõtlikult Karin Koppeli artikkel “Maksuamet tahaks pankadelt infot ettevõtete kontolt läbi käinud raha kohta” err.ee uudiste portaalis
Maksu- ja tolliamet (MTA) soovib tõkestada käibe varjamist, paludes pankadel edastada koondinfot ettevõtete pangakontodelt läbi liikunud raha kohta. See nõuab maksukorralduse seaduse muutmist. Pangaliit aga ei toeta sellist andmevahetust, rõhutades vajadust analüüsida sekkumise õiguslikku lubatavust ja proportsionaalsust.
MTA eesmärk on kasutada massandmeid riskianalüüsis, et paremini hinnata maksukohustuste täitmist ja parandada auditi valiku täpsust. See võimaldaks sihtida ressursse probleemsete maksumaksjate suunas ning vältida tarbetut sekkumist nende puhul, kellel on kõik korras.
Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi sõnul on eesmärk koguda tõhusalt maksud, mis seaduse järgi kuuluvad maksmisele, ning selleks vajatakse kvaliteetset infot riskianalüüsiks. Liivamägi kinnitas, et otsitakse optimaalset viisi seaduse täiendamiseks, mitte kvartaalset kõigi ettevõtete andmete edastamist.
Pangaliidu juht Katrin Talihärm rõhutas vajadust analüüsida meetme õiguslikke ja proportsionaalsuse aspekte ning hinnata kaasnevaid riske. Ta toonitas avaliku arutelu olulisust enne muudatuste elluviimist.
MTA kinnitas, et detailsemad küsimused arutatakse laiemas diskussioonis huvirühmadega. Rahandusministeerium töötab välja vastavat eelnõu, mille valmimist oodatakse sügiseks, tagades ettevõtete andmete kaitse ja MTA vajaliku info saamise maksukogumise tõhustamiseks.
Kas me tegelikult juba kaudselt kogume sarnast informatsiooni?
Mulle tundub, et MTA on siinkohal hakanud natukene laiendama USA, OECD ja ELi finantskontode alast teabevahetust ja leidnud, et kui see töötab samadel alustel juba Eesti pankadega mitteresidentide kohta, siis miks ei saaks nendelt pankadelt küsida sama infot ka juba Eesti residentide kohta – tuleks lihtsalt natukene koodi (natukene vast seadust ka) muuta ja informatsioon oleks pangal ju kohe olemas.
Muidugi rahvusvahelise teabevahetuse puhul räägime me enamasti pankade perspektiivist kord aastas deklaratsiooni esitamisest ja sisuliselt sellega ka kogu kohustus piirdub. Loomulikult arvestades Danske ja Swedbanki skandaalide järgset maailma (post Danske/post Swedbank), siis mitteresidentide kontode arv Eestis on sisuliselt olematu ja seega mõne töötaja osaline koormus deklaratsioonide esitamisel, aga muidu selliste küsimustega kokku ei puututa.
Maksualase teabevahetuse seaduse seletuskirjast võib leida seletuse info kohta, mida finantskontode alase teabevahetuse käigus esitatakse (lisaks isikuandmetele ja muudele eripäradele): konto jääk või väärtus. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus. Väärtus määratakse direktiivi kohaselt kindlaks asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga. Seega MTA plaan ei olegi nii ulmeline, sest välisriigi pankades kontosid omavate Eesti maksuresidentide kohta juba sarnast informatsiooni nagunii esitatakse MTA-le, kas nad teavad seda või mitte. Sisuliselt ei ole võimalik arenenud maailmas kuhugi väga omale pangakontot teha nii, et MTA sellest lõpuks ikkagi teada ei saaks.
Rahvusvahelise finantskontode alase andmevahetuse kõige suuremaks probleemiks muidugi on asjaolu, et andmevahetus tegelikult ei tööta. Andmete edastamine liikmesriikide vahel liigub väga erinevatel kiirustel ja peale info kättesaamist tuleb seda eraldi analüüsima hakata ja seda resurssi niisama ei leidu – kontrollimise all on nii eraisikud kui ka juriidilised isikud (samuti kõik vahepealsed partnerlused jne). Siinkohal on kõige parem kasutada USA näidet FATCA osas, mis pärineb juba aastast 2015, miks ma ütlen, et ei tööta USA “püüdleb” võrdväärse teabevahetuse poole juba pea kümme aastat, kuid minule teadaolevalt ei ole veel Eestile vastavat informatsiooni enda pankades olevate finantskontode kohta Eestile esitanud. Seega andmetega on nii nagu ikka, koguda on tegelikult lihtne – iga konto on lõpuks Exceli rida lihtsalt kogu failis, aga selle informatsiooniga midagi rohkemat peale hakata, see vajab juba väga suurt tahtmist ja tehnilist võimekust – MTA on muidugi säranud aastaid tehnilise võimekuse osas, kas ka nüüd inimjõud tahab tuleb, see on väga huvitav küsimus.
Sarnase kohustuse laiendamine muidugi siseriiklikult (koondsummad kvartali haaval) on alati olnud küsimus omaette, kuna mitteresidentide osas nagunii erilist kaastunnet kellelgi ei ole aga siseriiklikult tuleb hakata poliitikutel seda kaitsma (mis võib päris huvitav kuulamine tulla). Erinevalt nüüd rahvusvahelisest teabevahetusest, mis on sisuliselt sunnitud kohustus, siis vähemalt EL meile siseriiklikult sellist kohustust peale pannud ei ole ja rahvusvaheliselt neid andmeid jagama ei hakata.
Kuna tundub, et ka rahandusministeerium on plaanist huvitatud, siis on lubatud tutvustada uut seaduseelnõu meile juba sügisel – kui peaksid vahepeal toimuma mõned kohtumised ministeeriumis või mõnes ekspertgurpis kuhu mind otseselt või kaudselt on hõlmatud, siis hoian kindlasti kõiki lugejaid sealtoimunuga kursis.
Tänane maksukorralduse seadus ei võimalda MTA poolt väljakäidud teabevahtust, seega kui seadusandja päriselt annabki õiguse MTA-le, siis teate kõik kelle poole vaadata. Siinkohal jätan lugejaid natukene ebaõnnestunud sõnastusega järgmist etappi sellest kõiges ootama:
Roosimaa sõnul soovivad nad võtta riskianalüüsis kasutusele pangakontodelt läbi liikunud raha massandmeid koondinfona ja seda nii füüsilisest isikust maksumaksjate kui ka juriidilisest isikust maksumaksjate osas.
