Kohtuasjas C-288/22 esitas Luksembourgi piirkondlik kohus Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, mis käsitles TP (nõukogu liige mitmes äriühingus) ja Luksemburgi maksuameti vahelist vaidlust käibemaksu tasumise üle. Vaidlus keskendus sellele, kas TP tegevus aktsiaseltside nõukogu liikmena on käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) alusel iseseisev majandustegevus ja seega käibemaksuga maksustatav.
Luxembourgi piirkondlik kohus esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas füüsiline isik, kes on Luksemburgi õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi nõukogu liige, tegeleb „majandustegevusega“ [käibemaksudirektiivi] artikli 9 tähenduses ja täpsemalt, kas selle isiku saadud teatud protsenti kasumist tuleb käsitada tasuna sellele äriühingule osutatud teenuste eest?
2. Kas füüsiline isik, kes on Luksemburgi õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi nõukogu liige, tegutseb käibemaksudirektiivi artiklite 9 ja 10 tähenduses „iseseisvalt“?“
Esimene küsimus:
Käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 kohaselt on maksukohustuslane iga isik, kes mis tahes paigas tegeleb iseseisvalt mis tahes majandustegevusega. Majandustegevust määratleb samas artiklis tegevusena, mis hõlmab tootja, ettevõtja ja teenuse osutaja mis tahes tegevust, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandustegevust ning kutsetegevust.
Euroopa Kohus on selgitanud, et tegevus kvalifitseerub majandustegevuseks käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses ainult siis, kui see vastab mõnele käibemaksudirektiivi artikli 2 lõikes 1 nimetatud tehingutest. See hõlmab teenuste osutamist tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt.
Selgitamaks, kas TP tegevus kvalifitseerub majandustegevuseks, peab kohus arvestama kõiki teenuse osutamise tingimusi. Üks neist teguritest on tasu suurus, mis määratakse kindlaks kriteeriumide alusel, mis tagavad, et tasu on teenuse osutaja tegevuskulude katmiseks piisav.
Kuigi TP-le ei pruugi olla otseselt kirjalikku tasulepingut sõlmitud, ilmneb toimiku materjalidest, et ta sai tasu oma tegevuse eest nõukogu liikmena, tõenäoliselt kas määratud protsendina äriühingute kasumist või kindla summana. Oluline on, et tasu oleks kestev ja et selle kehtestamise kord oleks ettenähtav.
Lisaks võib tasu olla kindlaks määratud järk-järgult vastavalt sellele, kuidas teenuse osutaja tegutseb, tingimusel et kindlaksmääramise viis tagab teenuse osutajale tema osutatavate teenuste eest makse saamise.
Seega, kui TP-le on määratud tasu teatud protsendina äriühingute kasumist, peab kohus hindama, kas see tasu vastab objektiivselt teenusele, mida TP osutas. Samuti tuleb arvestada, et tasu maksmine ei tohi olla täiesti vabatahtlik või juhuslik ning tasu suurus peab olema mõõdetav või kindlalt määratletav.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et Luksemburgi õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi nõukogu liikme tegevust tuleb käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses pidada majandustegevuseks, kui ta osutab sellele äriühingule tasu eest teenust ning kui see tegevus on kestev ja tasu määramise kord on ettenähtav.
Teine küsimus:
Euroopa Kohtu analüüs keskendub küsimusele, kas Luksemburgi õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi nõukogu liige tegutseb iseseisvalt käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses. Kohtu arvates ei tegutse nõukogu liige iseseisvalt, kui ta ei omista oma tegevusele sellist majanduslikku riski, mis oleks otseselt seotud tema enda vastutusega. Siin on mõned peamised punktid, millele Euroopa Kohus oma järeldustes tugineb:
Alluvussuhe: Euroopa Kohus rõhutab, et oluline on kontrollida, kas isik tegutseb oma nimel, enda arvel ja omal vastutusel ning kas tal on hierarhiline alluvussuhe. Kui alluvussuhe puudub ja isik tegutseb enda arvel ja vastutusel, võib see viidata iseseisvale majandustegevusele.
Tööülesannete korraldamine: Oluline on see, kas isik korraldab vabalt oma tööülesannete täitmise viisi. Kui isikul on vabadus oma tegevust korraldada ja ta ei ole hierarhilises alluvussuhtes, võib see viidata iseseisvale tegevusele.
Majanduslik risk: Euroopa Kohus rõhutab, et iseseisva majandustegevuse tuvastamisel on oluline, et isik kandks oma tegevusega seotud majanduslikku riski. Kui isik ei kanna oma tegevusega seotud majanduslikku riski ja äriühing vastutab nõukogu otsuste tagajärgede eest, siis see viitab sellele, et isik ei tegutse iseseisvalt.
Kokkuvõttes jõuab Euroopa Kohus järeldusele, et kui aktsiaseltsi nõukogu liige ei tegutse enda nimel, enda arvel ja omal vastutusel ning ei kanna oma tegevusega seotud majanduslikku riski, siis ta ei tegutse iseseisvalt käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses. Seega vastab kohus eelotsusetaotlusele, öeldes, et nõukogu liige ei tegutse iseseisvalt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et esimese küsimuse puhul loetakse Luksemburgi õiguse alusel asutatud aktsiaseltsi nõukogu liikme tegevust majandustegevuseks käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses, kui ta osutab sellele äriühingule tasu eest teenust ning kui see tegevus on kestev ja tasu määramise kord on ettenähtav. Teise küsimuse osas järeldab Euroopa Kohus, et nõukogu liige ei tegutse iseseisvalt, kui ta ei tegutse enda nimel, enda arvel ja omal vastutusel ning ei kanna oma tegevusega seotud majanduslikku riski. Seega vastab kohus eelotsusetaotlusele, kinnitades, et nõukogu liige ei tegutse iseseisvalt käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses.
