Rootsi Kõrgeim Halduskohus (Högsta förvaltningsdomstolen, HFD) tegi 5. juunil 2025 olulise otsuse (kohtuasja nr 507–25), mis muudab senist arusaama ettevõtte ülemineku (Transfer of a Going Concern, TOGC) käibemaksuvabast käsitlemisest. Otsus puudutab olukorda, kus omandaval ettevõttel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, ning kinnitab, et sellistel juhtudel ei saa TOGC reegleid kohaldada. Käesolev artikkel analüüsib HFD otsust, Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi artiklit 19 ning nende mõju Rootsi ja Eesti käibemaksupraktikale.
HFD otsuse taust ja sisu
Skatterättsnämnden (Rootsi Maksuõiguse Nõukogu) oli varem andnud eelotsuse, milles leiti, et Rootsi käibemaksuseaduse (Mervärdesskattelagen, ML) 5. peatüki § 38, mis reguleerib TOGC-d, ei saa kohaldada varade võõrandamisele, kui omandaval ettevõttel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. HFD kinnitas selle seisukoha, rõhutades, et sätte kohaldamise eelduseks on, et võõrandamisega seotud sisendkäibemaks oleks ostjale mahaarvatav.
HFD analüüsis ka, kas Rootsi seaduse mahaarvamisõiguse nõue on kooskõlas EL-i käibemaksudirektiivi artikliga 19. EL-i Kohtu praktika järgi võib TOGC reeglite kohaldamist piirata vaid konkurentsimoonutuste vältimiseks. HFD leidis, et kui TOGC reegleid kohaldataks olukorras, kus ostjal puudub mahaarvamisõigus, tekiks ostjale konkurentsieelis võrreldes teiste sarnaste maksuvabade tehingutega tegelevate ettevõtetega, kes omandavad varasid muul viisil.
HFD rõhutas, et TOGC sätte eesmärk on vältida ostja koormamist käibemaksukohustusega, mida ta saaks maha arvata sisendkäibemaksuna, mitte võimaldada käibemaksust vabastatud sektoris maksu vältimist. Seega kinnitati, et Rootsi TOGC reegleid ei saa kohaldada, kui ostjal puudub mahaarvamisõigus.
EL-i käibemaksudirektiivi artikkel 19
EL-i käibemaksudirektiivi artikkel 19 sätestab järgmist:
Kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ning sel juhul käsitatakse saajat üleandja õigusjärglasena.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed konkurentsimoonutuste vältimiseks juhtudel, kui saaja ei ole täies ulatuses maksukohustuslane. Nad võivad võtta ka mis tahes meetmeid, mis on vajalikud, et takistada selle artikli kasutamist maksudest kõrvalehoidumiseks või maksustamise vältimiseks.
See artikkel annab liikmesriikidele paindlikkuse TOGC reeglite kohaldamisel, kuid rõhutab vajadust vältida konkurentsimoonutusi, eriti kui ostja ei ole täielikult maksukohustuslane. HFD tugines oma otsuses just sellele põhimõttele, leides, et Rootsi seaduse range tõlgendus on kooskõlas direktiiviga, kuna see takistab konkurentsieelise tekkimist maksuvabades sektorites.
Otsuse mõju Rootsi käibemaksupraktikale
HFD otsus tähistab olulist muutust senises praktikas. Skatteverket (Rootsi maksuamet) on varem tõlgendanud TOGC sätet nii, et seda saab kohaldada ka piiratud mahaarvamisõigusega tegevustele, kui konkurentsimoonutusi ei teki. Näiteks on leitud, et segategevuse raames (osaliselt maksustatav ja osaliselt maksuvaba käive) ei moonuta võõrandamine konkurentsi, kui ostja mahaarvamisõigus on võrdne või suurem võõrandaja omast.
HFD otsus seab selle tõlgenduse kahtluse alla, väites, et TOGC reeglite kohaldamine nö maksuvabades sektorites (nt tervishoid, kinnisvara, finantssektor) võib anda ostjale konkurentsieelise. See toob kaasa range seadusetõlgenduse, mis raskendab gruppide ümberkujundamist ja tehinguid nendes sektorites. Lisaks jääb ebaselgeks, kas piiratud maksukohustuslaste ettevõtted saavad TOGC reegleid üldse kohaldada.
Skatteverketi varasem praktika oli avalik ning ettevõtted on sellele tehingute raames tuginenud. HFD otsus tekitab nüüd riski, et varasemaid TOGC-na käsitletud tehinguid võidakse tagantjärele ümber hinnata, eriti alates 2023. aastast (maksunõude aegumise tähtaeg). Kuigi Skatteverket võib otsustada mitte kohaldada uut tõlgendust varasemate perioodide suhtes, on see risk siiski olemas.
Võrdlus Eesti käibemaksuseadusega
Eestis reguleerib ettevõtte ülemineku käibemaksuvabastust käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1, mis tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 180–185. Sätte kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest, olenemata sellest, kas tegevus on maksustatav või maksuvaba. Erinevalt Rootsi seadusest ei nõua Eesti regulatsioon, et ostja kasutaks ettevõtet maksustatava käibe tarbeks. See muudatus tehti 2009. aastal, eemaldades varasema tingimuse, mis piiras TOGC kohaldamist ainult maksustatava käibega seotud tegevustele.
Eesti lähenemine väldib Rootsi-sarnaseid probleeme, kuna KMS ei sea mahaarvamisõiguse olemasolu TOGC kohaldamise eelduseks.
Võimalikud mõjud Eestile
Kuigi Eesti käibemaksuseadus on praegu paindlikum, võib HFD otsus mõjutada Eesti praktikat kaudselt, eriti kui EL-i tasandil hakatakse sarnast ranget tõlgendust propageerima. Rootsi seadus on kooskõlas EL-i käibemaksudirektiivi artikliga 19, mis lubab TOGC reeglite piiramist konkurentsimoonutuste vältimiseks. Kui Euroopa Kohus peaks tulevikus toetama Rootsi lähenemist, võib see sundida Eestit oma regulatsioone muutma (vältimaks konkurentsimoonutusi).
Eesti ettevõtted, kes tegelevad maksuvabas sektoris (nt kindlustus, pangandus, tervishoid), peaksid olema valmis võimalikeks muudatusteks. Rootsi otsus näitab, et käibemaksust vabastatud sektorites võib TOGC reeglite kohaldamine muutuda keerulisemaks, kui ostjal puudub mahaarvamisõigus. Eestis me täna seda probleemi ei tunneta (samuti suur osa Euroopa Liidu liikmesriike on läinud sama teed nagu Eesti ehk on vabastanud täielikult TOGC-i kasutamise), kuid konkurentsimoonutuste vältimine kunagi tulevikus võib panna Rahandusministeeriumit eelnevalt kehtinud järeldusi üle vaatama.
