Platvormimajandus, mis hõlmab gig- ja jagamismajandust, on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, tuues kaasa märkimisväärseid väljakutseid käibemaksu valdkonnas. Kuna globaalselt puudub üksmeel ideaalsete lahenduste osas, on ViDA (Value-Added Tax in the Digital Age) ettepanekul kavas kasutusele võtta nn „eeldatav tarnija“ (deemed supplier) mudel.
Alates 1. juulist 2027 on kavas, et maksukohustuslane ehk platvorm, mis hõlbustab elektroonilise liidese kaudu lühiajalise majutuse (kuni 30 ööd) ja/või transpordi teenuste pakkumist (sisuliselt siis AirBnB ja Bolt), loetakse nende teenuste tarnijaks, välja arvatud juhul, kui:
- Teenuse tegelik osutaja edastab platvormile oma kohaliku käibemaksukohustuslase numbri; ja
- Kinnitab, et ta maksab ise teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu.
Mida see tähendab platvormidele ja teenusepakkujatele?
ViDA ettepanek muudab oluliselt platvormide ja nende kasutajate käibemaksukohustusi. Platvormid, nagu Airbnb, Bolt ja Uber, peaksid hakkama koguma ja deklareerima käibemaksu oma kasutajate (teenuseosutajate) eest, välja arvatud juhul, kui kasutajad suudavad tõendada oma käibemaksukohustuslase staatust ja tasuvad käibemaksu iseseisvalt.
Miks Eesti eelduslikult on selle muudatuse vastu (välistame Bolti argumendi)?
Olenemata teenuseosutaja enda käibemaksustaatusest pannakse kõigile võrdselt kohustus tasuda käibemaksu – olgu nad käibemaksukohustuslased või mitte. Kui käibemaksukohustuslaste jaoks suures pildis midagi ei muutu ja nad saavad sellest süsteemist iseseisvalt väljuda, esitades oma käibemaksukohustuslase numbri ja tasuvad käibemaksu iseseisvalt osutatud teenustelt. Mittekäibemaksukohustuslased süsteemist väljuda ei saa ja nende teenuseid hakatakse sundkorras käibemaksuga maksustama (teenus Eestis automaatselt 22% või 9% kallim). Olenemata, et teenuste osutamiselt korjatakse käibemaks ära, siis ei anna see õigust mittekäibemaksukohustuslasele sisendkäibemaksu mahaarvata.
Seega muudab see igasuguste käibemaksupiirmäärade seadistamise mõttetuks, kuna sundkohustuslikult maksustatakse teenused nagunii ära – pigem ole siis juba vabatahtlikus korras maksukohustuslane ja vähemalt saad sisendilt käibemaksu tagasi.
Miks selline muudatus on vastuoluline? Euroopa Liit on välja töötanud mitmeid ettepanekuid nii tulumaksu kui ka käibemaksu teemadel, et mikro- ja väikeettevõtjad peaksid võimalikult vähe bürokraatiaga tegelema. Samuti soovitatakse aasta aastalt, et me peaksime oma käibemaksukohustuslase piirmäära (täna 40,000 eurot) uuesti tõstma. Siinkohal tuleb välja tuua, et mitmes Euroopa riigis on käibemaksukohustuslase piirmäär nagunii juba pea 100,000 euro juures. Eelduslikult võiks see veelgi tõusta lähiaastatel.
Eesti idee vastuseisu lahendamiseks on tegelikult väga lihtne – liikmesriikidel peaks jääma õigus valida, kas rakendada platvormidele maksukohustust või mitte. See ettepanek ei leidnud ECOFINi koosolekul toetust ja jäi ainult Eesti arvamuseks.
Kas eraisik võiks olla käibemaksukohustuslane?
Lisaks on siinkohal natukene ärevaks tegev probleem – käibemaksudirektiiv iseenesest ei näe ette, kes on käibemaksukohustuslane, vaid käibemaksudirektiiv artikkel 9 lõige 1 sätestab: “Maksukohustuslane” on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest. “Majandustegevus” on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil. Puhtalt grammatiliselt tõlgendades võimegi jõuda tulemuseni, et iga isik, kes tegeleb majandustegevusega võib olla käibemaksukohustuslane. Piirmääarade seadmine on juba teisejärguline küsimus.
Olen ise pöördunud Maksu- ja Tolliameti poole (sportlikust huvist) küsimusega, kas me saaksime eraisiku käibemaksukohustuslaseks registreerida ja vastus oli eitav, kuigi käibemaksudirektiiv iseenesest seda ei keelaks.
Kui ViDA programmiga edasi minna, siis peaksime ka sisuliselt lubama ka eraisikutel käibemaksukohustuslaseks muutuda, kuna nad ju osutavad käibemaksuga maksustatavat teenust. Seega jääb arusaamatuks, miks sundida mittekäibemaksukohustuslasi oma teenustelt käibemaksu tasuma, kui ühtegi muud põhjust selleks ei ole kui lobitöö suurte hotellikettide ja taksofirmade poolt. Kui Euroopa Liidu teised liikmesriigid õnnestuvad oma lobitöös Eesti ametnikele ja rahandusministrile, siis saame juba paari aasta pärast tasuda kodumajutuse ja taksosõidult käibemaksu olenemata, kes seda teenust meile osutab.
Kindlasti hoian Teid kõiki kursis ViDA programmi kõneluste ja läbirääkimistega.
