22. mail 2025 kiitis USA Esindajatekoda heaks One Big Beautiful Bill Act of 2025 (OBBBA; 1038 lehekülge), mille osana võeti vastu alamakt 899 (Bill 899), mis on tekitanud elavat arutelu rahvusvaheliste ettevõtete ja investorite seas. See alamakt 899 sihib riike, mis kehtestavad USA arvates ebaõiglasi makse, nagu OECD Pillar II ehk globaalne miinimumtulumaks (UTPR), digiteenuste maksud (DST) või suunatud kasumi maksud (DPT). Eesti investorina, olgu sul osalus USA ettevõttes, kinnisvara või äritegevus USA-s, on oluline mõista, kuidas see seadus sind mõjutab.
Mis on alamakt 899?
USAs on kombeks võtta vastu kobarseadusi ehk OBBBA sisaldab lisaks maksumuudatustele veel piirikontrolli, meditsiini, rohepööret jne. Seega on tegemist niivõrd mitmetahulise seadusega, et alamakt 899 ei ole enamik Esindajatekoja liikmetest eelduslikult lugenudki (puudutab ju ainult näiliselt välisinvesteeringuid ja Wall Streeti).
Alamakt 899 on USA maksuseaduse uus ettepanek, mille eesmärk on „karistada“ riike, mis kehtestavad USA ettevõtetele või isikutele diskrimineerivaid või ekstraterritoriaalseid makse. Need hõlmavad:
- UTPR (Under Taxed Profits Rule): OECD Pillar II raamistiku osa, mis tagab rahvusvaheliste ettevõtete minimaalse maksustamise, mille väljatöötamisel USA ise aktiivselt osales.
- DST (Digital Services Tax): Maksud, mida mõned riigid, näiteks Prantsusmaa, kehtestavad peamiselt USA tehnoloogiaettevõtetele (tulevikus ka Eesti).
- DPT (Diverted Profits Tax): Maksud, mis on suunatud kasumi kunstliku ümberpaigutamise vastu.
Lisaks nendele konkreetsetele maksudele võib USA Internal Revenue Service (IRS ehk maksuamet) määrata diskrimineerivaks ka muid makse, mis on suunatud ebaproportsionaalselt USA isikute vastu (tegemist on lahtise loeteluga ja sisuliselt sõltub juhtide otsusest). Alamakt 899 kehtestab karmid meetmed, sealhulgas kõrgema tulumaksu, kinnipeetavad maksud ja USA kinnisvaraga seotud tehingute maksud, mis suurenevad järk-järgult 5% võrra aastas, alustades 5%-st, kuni maksimaalse 20% lisamäärani.
Euroopa Liidu kontekst ja Eesti positsioon (UTPR ja DST täidetud)
Eesti ei ole praegu kehtestanud veel või vähemalt rakendama hakanud selgesõnalist UTPRi, DST-d ega DPT-d, mistõttu meie riik ei kuulu alamakti 899 alusel automaatselt diskrimineerivate riikide hulka. Siiski on Eesti juba lisanud globaalsele miinimumtulumaksu oma tulumaksuseadusesse, kuigi maksu kogumine selle alusel pole veel alanud (tulumaksuseadus §5410).
Lisaks globaalsele miinimumtulumaksule on Eesti kohe-kohe välja tulemas uue voogedastusplatvormide maksudega, mille arvelt vähemalt väljapaisatud idee kohaselt hakatakse rahastama kohaliku filmi- ja muusikatööstust, seega oleme täitnud ära ka DST kohaldamise.
Loomulikult võib USA vaadata ka Eestist läbi ja võtta ühise positsiooni kogu Euroopa Liidu suhtes, jättes arvestamata riikide individuaalsed maksupoliitikad. Kuigi Eestil puudub praegusel hetkel klassikaline digiteenuste maks, võib voogedastusplatvormide maksustamine (nt Netflixi või Spotify maksud) IRS-i silmis kvalifitseeruda DST sarnaseks meetmeks. Kui USA otsustab EL-i liikmesriike kollektiivselt diskrimineerivateks riikideks liigitada, võidakse Eesti investoritele rakendada alamakti 899 karistuslikke meetmeid, hoolimata meie maksusüsteemi eripäradest.
Siseriiklikud dilemmad
Kui alamakt 899 võetakse vastu ja saab seaduseks, tekib Eestis siseriiklik küsimus: kuidas reageerida USA kehtestatud reeglitele?
- Loobuda globaalsest miinimumtulumaksust ja võimalikest digimaksudest, et vältida USA karistuslikke meetmeid.
- Jätkata EL-i ühise maksupoliitikaga, mis võib tähendada USA kapitali maksustamist samamoodi nagu teistes EL-i riikides, riskides USA vastumeetmetega.
Sellised valikud panevad Eesti investorid raske valiku ette – jätkata USA investeeringutega või vahetada need välja EL-i või teiste soodsamate jurisdiktsioonide varade vastu. Kui nüüd peaks ennustama, siis eeldan, et Eesti läheb samat teed nagu ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid (või vähemalt Prantsusmaa ja Saksamaa) ehk me kehtestame digimaksu kui ka jõustame täielikult globaalse miinimumtulumaksu ehk otsustustamine jääb täielikult USA-le (TACO või mitte).
Otsesed mõjud USA investeeringutele
Kui Eesti või sinu äripartnerite asukoha/residentsusriigid liigitatakse diskrimineerivateks, võivad alamakti 899 meetmed oluliselt suurendada maksukoormust. Siinkohal võiks eelduslikult lõpmatuseni rääkida kinnipeetavate maksude suurenemisest või termini Super BEAT rakendumisest, kuid kõige enam hakkaks Eesti investoreid mõjutama dividendidele kohalduv kõrgendatud kinnipeetav tulumaks. Kui täna saame rakendada USA dividendide puhul 15% soodusmäära (vastavalt Eesti-USA maksulepingule), siis tulevikus võiks see kasvada kuni 35%-ni. See muudab olulisel määral investorite huvi, kes investeerivad täna USA aktsiaturul. Tegemist oleks muidugi astmelise tõusuga ehk iga aasta 5% juurde kuni maksimaalse määrani 35% ehk 35% maksumäär oleks käes juba nelja aastaga.
Kuigi alamakt 899 selgesõnaliselt ei muuda ühtegi maksulepingut, kuid kui lugeda tähelepanelikult 899(a)(4)(B) sõnastust: ‘‘(B) CAP ON INCREASE.—Notwithstanding subparagraph (A), the increase in any rate under paragraph (1) or (3) shall not result in such rate exceeding the amount of the statutory rate (determined without regard to any rate applicable in lieu of such statutory rate) increased by 20 percentage points. Teksti tõlgenduse puhul toetun Baker McKenzie büroo poolt tehtud analüüsile, mis selgelt viitab, et maksulepingud muutma küll ei hakata, kuid kinnipeetavaid makse on võimalik tõsta siiski.
Miks enamik investoreid on jätnud alamakti 899 kohaldamine külmaks on vast tõsiasi, et USA turult oodatakse pigem kapitalikasvu (enamik SP500 ettevõtteid pakuvad share buyback võimalusi ning turud on nii aktiivsed, et dividendide maksmine on täielikult tagaplaanile jäetud) ja seda veel täna eraldi maksustama ei ole mindud, kuid kui lugeda USA meediat, siis ei ole ka kaugel see päev, kus loetakse, et saadud kapitalitulu USA väärtpaberite müügist tuleks vähemalt osaliselt maksustada USAs.
Alamakt 899 on USA vastus riikidele, mis kehtestavad USA arvates ebaõiglasi makse. Kõrge maksimaalne maksumäär (kuni 35%) muudab USA dividendiaktsiad vähem atraktiivseks, eriti võrreldes EL-i investeeringutega, kus valuutarisk on madalam ja maksukeskkond stabiilsem. Eesti investorid peaksid hindama oma portfelle, jälgima IRS-i aruandeid ja kaaluma alternatiive EL-is. Samal ajal on riigijuhtidel vastutus otsustada, kuidas vastata USA uutele reeglitele, et kaitsta Eesti majandushuve. Õigeaegne planeerimine ja professionaalne nõustamine aitavad tagada, et sinu investeeringud jäävad kasumlikuks ka muutuvas maksukeskkonnas. Alati on võimalik, et praegune võimueliit rakendab TACO-t* ja tegelikult ikkagi sellisel kujul Wall Streeti lammutama ei minda.
*TACO – Wall Streetil tähistab “TACO” väljendit “Trump Always Chickens Out” (Trump tõmbab alati tagasi). Seda terminit kasutatakse kirjeldamaks, kuidas turud reageerivad Trumpi tolli- ja maksumuudatustele.
